Tegelikult olen ma Londonit oodanud kauem kui vaid neli päeva. Otsus Londonisse minekuks sai langetatud ju tegelikult juba möödunud aasta lõpus - 4.detsember oli see päev kui me Härraga maha istusime ning kõik plussid ja miinused kirja panime. Ka sellist intensiivset ja emotsionaalset ootust on olnud oluliselt pikemalt. Aga see viimane nädal on olnud eriliselt just Londonile suunatud ootus. Varasemalt on olnud igasugu muid tegevusi ja plaane ning Londoni ootus on olnud kusagil taustaks. Nüüd on Londoni ootus esiplaanil. Väga valuliselt esiplaanil. Ka tänane päev on Londonisse mineku selguse osas olnud täiesti tühi - mitte ühtegi arengut. Ettevalmistuste osas sai siiski ühte koma teist tehtud - koristasin ära oma käekoti, ühe kapi, mõned sahtlid ja paar kapipealset. Lisaks sai üksjagu asju pööningule taritud. Homme peaks selguma millisesse UK valgusfoori nimekirja Eesti seekord pannakse.
Märkamatult on möödunud nädal ja veel mõned päevad meie Londonisse jõudmisest. Ühest küljest märkamatult, samas aga on tunne nagu oleks siin juba mitu nädalat või lausa mitu kuud olnud. Iga päev oleme tutvunud lähema ja kaugema siinse kodukandiga. Hommikuti peale suure preili kooli saatmist olen teinud ühe jalutuskäigu ümbruskonnas. Paar korda oleme sõitnud rongiga Watfordi ning tutvunud sealsete ostlemisvõimalustega. Lisaks oleme käinud Watfordis Cassiobury pargis jalutamas ning sealsel võimalusterohkel mänguväljakul mängimas. Viimase nädala kuumalaine ajal sulistasid lapsed ka sealsetes purskkaevu basseinides. Mõnulenud oleme ka oma koduaias, mille aednikud eelmisel laupäeva korda tegid. Lisaks igapäevased jalutuskäigud ümbruskonnas, et käia suurel preilil koolis vastas või nö. koduküla poes. Püüame küll korraldada nii, et korra nädalas telliksime toidu veebipoest koju aga eks ikka tuleb ette seda, et piim saab otsa või tekib vastupandamatu jäätise või siidri isu. El...

Kommentaarid
Postita kommentaar