London 1095

 Tegelikult olen ma Londonit oodanud kauem kui vaid neli päeva. Otsus Londonisse minekuks sai langetatud ju tegelikult juba möödunud aasta lõpus - 4.detsember oli see päev kui me Härraga maha istusime ning kõik plussid ja miinused kirja panime. Ka sellist intensiivset ja emotsionaalset ootust on olnud oluliselt pikemalt. Aga see viimane nädal on olnud eriliselt just Londonile suunatud ootus. Varasemalt on olnud igasugu muid tegevusi ja plaane ning Londoni ootus on olnud kusagil taustaks. Nüüd on Londoni ootus esiplaanil. Väga valuliselt esiplaanil. Ka tänane päev on Londonisse mineku selguse osas olnud täiesti tühi - mitte ühtegi arengut. Ettevalmistuste osas sai siiski ühte koma teist tehtud - koristasin ära oma käekoti, ühe kapi, mõned sahtlid ja paar kapipealset. Lisaks sai üksjagu asju pööningule taritud. Homme peaks selguma millisesse UK valgusfoori nimekirja Eesti seekord pannakse.

 Tänane võrdlemisi tegevusetu ning ilma poolest hall ja külm päev tingis selle, et olen olnud täiesti augus. Kõik ajab närvi. Olen mitu hea peatäit nutnud - nii vihast kui ka kurbusest.  Kas see on nüüd selle tulemus, et peale viimaste kuude virvarri pole ma õigel ajal kõige seedimiseks iseenda jaoks aega võtnud? Londonisse mineku osas täiesti tühi päev. Kuigi mõtlesin välja mõned Instagrami postituste teemad ning lükkasin käima ka ühe ennustusmängu - "Millal me lastega Londonisse jõuame?"

 Selle lõputu Londoni ootamisega seotud emotsioonid viisid täna hommikul väga varakult une. Võin olla väga kannatlik teiste inimeste käitumise suhtes kuid mitte ootamise osas. Kui midagi teha siis kohe. Teadmatus ja plaanide puudumine ei sobi mulle. Selles osas on nii see Londoni ootamine kui ka ilmselt järgnev aeg seal mulle tõeliseks väljakutseks. Tänase päeva õnneks sain sisustatud ning mõtted kõigest muust toimuvast eemale hoida lastega Tallinna Loomaaias käies. Londoni mineku osas sai tehtud ka midagi proaktiivset - tänasest oli taas võimalik esitada kiirkorras ID-kaardi taotlusi. Nüüd pöidlad pihku, et britid kolmapäeval Eestit oma punaste riikide nimekirja ei pane, me hiljemalt esmaspäeval oma ID-kaardid kätte saame ning ühtegi uut takistust me teele ei tule. Igaljuhul mina olen oma vaimu taaskord valmis pannud järgmisel nädalal lendamiseks.

 Lõputu Londoni ootamine. Tujutu, jõuetu, tahtetu. Viisasid endiselt pole. Vaatamata kõikidele päringutele ei tea ka täpselt kus on ja millal võiksid tulla. Kiirkorras ID-kaarte hetkel ei tehta. Eestil on reaalne võimalus sattuda UK punasesse listi - karantiin 3 lapsega hotellis terendab taas. Sellist frustatsiooni pole ammu kogenud, kui üldse.